Valitsuse vahetumise varjus on nüüdseks selgunud ka selle peamised lühiajalised võitjad ja kaotajad. Pärast uue valitsuse ametisse astumist on oma suhtelist toetust kasvatanud Reformierakond ja EKRE ning toetust on kaotanud Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraadid. Tundub, et kui valitsusest langes välja kahe viimase peamine ideoloogiline antipood EKRE, kannatas ka nende toetus, mis oli suuresti üles ehitatud valitsusele vastandumisele.
Toetuse kogumist läbi eelmisele valitsusele vastandumise võiks ju ka Reformierakonna puhul oletada, kuid nende toetus on hetkel kasvanud. Seda aitavad seletada mõnevõrra teised mehhanismid. Me näeme, et Reformi toetus on hetkel kasvanud ennekõike naissoost valijate hulgas. Praegu on meeste ja naiste toetuste vahe Reformierakonna puhul rekordiliselt suur. Kui soolised erinevused on Reformi toetuses varem olnud enamasti statistiliselt eristamatud, siis hetkel on vahe umbes 8 protsendipunkti – nii suur pole see viimase kahe aasta jooksul veel enne olnud.
Kusjuures, arvestades toetuste erinevusi meeste ja naiste puhul kõikide erakondade lõikes, on praeguseks tekkinud olukord, kus EKRE ja Reformierakonna toetused on meeste hulgas statistiliselt eristamatud. Kuigi Reformierakonnal on meeste hulgas veel umbes 3%-e edumaa, ei saa statistiliselt päris kindel olla selles, kumb neist on meeste hulgas tegelikult hetkel kõige populaarsem erakond Eestis.
Teise endise (ja praeguse) opositsioonierakonna saatus on viimastel nädalatel olnud halb. Sotsiaaldemokraatide toetus on langenud rekordmadalale. Eriti järsk on viimastel nädalatel olnud Sotside toetuse langus meeste hulgas – selles valijagrupis on erakonna toetus langenud selgelt alla valimiskünnise. Alla valimiskünnise on Sotside toetus veel ka üle 50 aastaste ning väga kõrge (enam kui 2000) sissetulekuga valijate seas. Valimiskünnise tasemel või alla selle on nende toetus ka lastega valijate hulgas. Ainult lastetute valijate hulgas ületavad nad selgelt valimiskünnise.
Vaata reitingute kohta rohkem siit ja siit (viimane lehekülg töötab paremini Chrome’i või Firefox’iga).
Viimane link viib sind veebirakendusele, kus on näha ka eelistuseta valijate osakaalu. Sellega seoses on vaja üks täiendav kommentaar.
Jaanuari jooksul viidi reitingute arvutamise metoodikasse sisse muutus, mille tulemusena on eelistuseta valijate osakaal võrreldes eelmise aasta lõpuga (mil see oli alla 20%) oluliselt suurem (hetkel umbes 28%). Kui varasemalt arvestati ka nende vastajate erakondlikke eelistusi, kes selgelt ütlesid, et nad valima ei läheks, ning valimiseelistust esmalt mitte avaldanud inimestelt küsiti veel üks täiendav küsimus võimaliku eelistuse kohta, siis alates eelmise nädala tulemustest kajastavad Norstati reitingud üksnes nende inimeste esimesi eelistusi, kes ütlevad, et nad kindlasti läheksid valima kui valimised peaksid toimuma kohe. Arvestades eelistuseta valijate osakaalu ja eeldatavat valimisosalust, annab taoline metoodika parima võimaliku tulemuse. Tegemist on ainsa muutusega reitingute arvutamise ja küsitlsute läbi viimise metoodikas, mida on alates 2019. aasta algusest tehtud.
