Valimisteni on jäänud napp aasta ning selle aja jooksul otsustatakse järgmise Riigikogu koosseis ning seeläbi ka rohkemal või vähemal määral Eesti poliitiline lähitulevik. Seega oleks paslik hakata mõtlema, mida need reitingud tähendavad Riigikogu kohtade jaotuse osas. Kui praegused toetuste tasemed realiseeruksid, tekiks meil tõenäoliselt Riigikogu, kus EKRE-l oleks 24 kohta, Reformierakonnal 23 kohta, Keskerakonnal 21 kohta, Eesti 200-l 19 kohta ning Isamaal ja Sotsiaaldemokraatidel mõlemal seitse kohta. Meil oleks neli suuremat erakonda, kelle toetus on väga tasavägine, ning kaks väiksemat erakonda, kelle olulisust ei maksa alahinnata, sest teatud koalitsioonide moodustamisel oleks neil võtmetähtsus.
Vettpidava koalitsiooni kokku panemine sellises Riigikogus on väga keeruline. Ilmselt oleks sellise kohtade jaotuse ja valimiste võitja puhul üks tõenäoline valitsus EKRE, Keskerakonna ning Isamaa valitsus, kellel kokku 52 kohta. Kuid see eeldaks, et Keskerakonna ja Isamaa fraktsioonid oleksid ühtsed. Keskerakonna nii Riigikogu sisesele kui ka välisele vene tiivale võib valitsus EKRE juhtimisel olla problemaatiline. Reformierakonnal, Eesti 200-l ning Sotsidel oleks sellises Riigikogus kokku 49 kohta, millest valitsuse moodustamiseks ei piisaks. Tasakaal kahe bloki vahel oleks habras ning piisaks vaid mõne saadiku poolevahetusest, et kaalukausid teise suunda kaldu vajuksid. Samuti oleks mõeldav EKREle nö Reformierakonna tegemine – jätta valimiste võitja valitsusest välja. Reformierakond, Keskerakond ja Isamaa/Sotsid saaksid samuti omavahel napilt hääled kokku.
Vaata reitingute kohta pikemalt siit.
