Erakondade toetusmaastikul on taaskord voolavamad hetked. Ukraina sõja varjus on Reformierakond kui peaministrierakond oma toetust viimase kahe nädalaga suurendanud ligi nelja protsendipunkti võrra. Samas on Keskerakonna toetus kahe nädalaga langenud umbes kolm protsendipunkti. Ärevas julgeolekuolukorras usaldavad valijad peaministrierakonda rohkem, samas kui Keskerakond kannatab oma varasemate Venemaaga seotud seisukohtade all. Kui eelmisel nädalal nägime, kuidas Keskerakonna toetus langes ennekõike eestlastest valijate hulgas (hetkel on Keskerakonna toetus eestlastest valijate seas napilt üle 10%), siis viimase nädalaga langes see ka mitte-eestlastest valijate hulgas.
Jaanuari lõpuga võrreldes on taandunud ka EKRE toetus (24%-lt umbes 21%-ni). Sügiseste kohalike omavalitsuste valimiste ajal oli EKRE toetus eestlastest valijate seas oma tipus, kuid on selles valijagrupis praeguseks natuke langenud. Samas oli EKRE reiting pärast kohalikke valimisi mitte-eestlastest valijate seas mõnevõrra madalam kui valimistele eelnenud perioodil, kuid on praeguseks märgatavalt kosunud.
Alates kohalikest valimistest on jätkuvalt kasvanud ka Eesti 200 toetus ning seda ennekõike eestlastest valijate seas ning ennekõike noorte hulgas. Oma toetuse tasemelt on Eesti 200 praeguseks Keskerakonna seljatanud ning EKRE-st lahutab neid umbes üks protsendipunkt. Üldiselt on EKRE edumaa Eesti 200 ees olnud viimase kolme aasta vältel mäekõrgune ning ainult Jüri Ratase teise valitsuse viimastel päevadel, abielureferendumi varjus, oli Eesti 200 toetus kõrgem kui EKRE-l.
Sotsiaaldemokraatide ja Isamaa toetuses ei ole viimastel nädalatel suuremaid muutusi toimunud.
