Probleemi püstitus ja teema olulisus
2019. aasta Riigikogu valimised ja sellele järgnenud valitsuse moodustamine osundab vastuolulisele transformatsioonile Eesti poliitilisel maastikul. Parteisüsteemi suletuse (Casal Bertoa ja Enyedi 2016) tipult XII Riigikogu kooseisu ajal (2011-2015) oleme jõudnud olukorda, kus 17 aastat valitsusse kuulunud Reformierakond on opositsioonis, veel 2011. aastal valijaskonna poolt keskmiselt kõige vihatum Keskerakond (Reiljan 2019) omab peaministritooli ning vähem kui viis aastat tagasi Riigikogu ukse taga olnud parem-populistlik EKRE on mitte ainult valitsuses, vaid ka poliitilise kommunikatsiooni sisu ja vormi ümber kujundamas.
Ühelt poolt on Eesti poliitika olnud aastast 2016 kuni praeguseni avatum ja konkurentsitihedam, kui ta seda oli sellele eelnenud kümnendi vältel. Teiselt poolt toimub aga 2019. aasta Riigikogu valimiste järel poliitika mõtestamine läbi avaliku diskursuse pidevas näilises kriisiseisundis, mille on tinginud olemasolevale ja tavapärasele poliitikale end vastandava EKRE valitsusse kaasamine.
Poliitilisi ja sotsiaalseid teemasid vahendavate meediakanalite paljusus ning vahetult toodetud poliitilise sõna laialdane kättesaadavus muudavad hetkeolukorra tervikliku ja tasakaalustatud mõistmise võimalikuks kuid samas keeruliseks, kuna arvamusi ja allikaid on rohkem kui kunagi varem. Hiljutised arengud suurandmete kogumise ja kvantitatiivse tekstianalüüsi meetodites lubavad aga esimest korda objektiivselt, läbipaistvalt ja tähenduslikult analüüsida poliitilise diskursuse sisulist struktuuri ja dünaamikat kõikvõimalike erinevate allikate ja kümnete tuhandete tekstide lõikes.
Käesoleva projekti eesmärgiks on avalike poliitiliste tekstide põhjal välja tuua ja hinnata seda Eesti poliitika vastuolulist transformatsiooni aastatel 2011 kuni 2023.
Teoreetiline taust
Kuigi Eesti poliitikas hiljuti toimunud muutused on laiemate juurte ja sisuga, on neid avalikkuses tõlgendatud ennekõike läbi parem-populistliku EKRE (Petsinis 2019) Riigikokku ja valitsusse pääsemise. Selle pinnalt on sageli tõmmatud automaatne paralleel Ungari ja Poolaga, kus on võimul samast poliitilisest perekonnast pärit erakonnad, mis on sealsed parteisüsteemid pärast võimule tulekut muutnud suletumaks. Suletus (Casal Bertoa ja Enyedi 2016) tähendab olukorda, kus tõenäosus uute erakondade valitsusse sisenemiseks on väike, ei eksisteeri uusi koalitsioonikombinatsioone ning valitsuste parteiline koosseis ei muutu. Sellisel kujul võib suletusel olla demokraatiat pärssiv toime.
Eesti parteisüsteem oli aga oma suletuse tipul populistide valitsusse kaasamisele eelnevalt aastatel 2011-2015 ning EKRE ja Vabaerakonna sisenemine parlamenti, Keskerakonna koalitsioonikõlbulikuks muutumine 2016. aastal ning EKRE kui uue erakonna sisenemine valitsusse 2019. aastal on kõik tähendanud süsteemi muutumist avatumaks. Samas on seda muutust tõlgendanud ohuna demokraatiale, mille keskmes on just populistliku erakonna sisenemine valitsejate ringi.
Populism tähendab teatud ideede või tõekspidamiste kogumit (Mudde 2017; Hawkins ja Kaltwasser 2018), mille tuumaks on üldjuhul dualistlik ja moraliseeriv (hea ja halva selgepiiriline vastandumine) maailmapilt, mis näeb rahvast homogeense, moraalselt puhta ja heana ning poliitilisi eliite korrumpeerununa ja moraalselt halvana. Taoliselt määratletud populismi süsteemseks põhjuseks võib olla esindusmehhanismide läbikukkumine (Bornschier 2018; Silva 2018; Kriesi 2014) ning seda iseloomustab poliitilise diskursuse emotsionaalsuse taseme tõus (Hawkins and Kaltwasser 2018, lk. 9) ning polariseerituse kasv (Carlin et al. 2018, lk. 430). Vastureaktsioonina populismile võib näha sellele vastanduvate ideede (pluralism ja tehnokraatia) esile kerkimist (Hawkins et al. 2017; Hawkins and Kaltwasser 2018, lk. 4; Mudde 2017; Bickerton and Accetti 2017). Poliitilise diskursuse polariseeritus ning emotsionaalsus ükskõik milliste poliitiliste tegutsejate poolt on aga kõige selgemalt vastuolus deliberatiivse demokraatia ideega, mille keskmes on ratsionaalne argumenteeritud arutelu ja vastaspoole argumentide austamine.
Andmed ja meetod
Kõiki eelnevalt kirjeldatud nähtusi ning mõjusid ja seoseid saab uurida ja hinnata läbi tekstiliste suurandmete ja masinõppe meetodite. Käesoleva projekti esimeseks faasiks on analüüsiks ette valmistada (puhastada, süstematiseerida, eeltöödelda) Eesti poliitikat puudutavate tekstide korpus järgnevate allikate lõikes:
- poliitiliste institutsioonide raames loodud tekstid (Riigikogu, valitsus, president),
- erakondade tekstid (erakondade koduleheküljed ning uudiste portaalid),
- sotsiaalmeedia kommunikatsioon (poliitikute avalikud Twitteri ja Facebook’i kontod) ning
- meedia (rahvusringhääling, suuremad päevalehed, kohalikud lehed ning nö kodanikumeedia).
Seejärel kastutakse tekstide analüüsiks järgnevaid tööriistu ja meetodeid:
- Tekstide eeltöötlemiseks kasutatakse eesti keele jaoks programmeerimiskeeles Püüton loodud loomuliku keele töötluse paketti estnltk (1.4.1 ja 1.6) (Orasmaa et al. 2016).
- Süstematiseeritud ja puhastatud korpuse põhjal on võimalik luua poliitiliste tekstide semantiline word2vec (Mikolov et al. 2013) mudel, mis võimaldab analüüsida sõnade ja tekstide tähenduslikke seoseid. Taoline mudel, mis lubab täiustada meelestatuse analüüsi (Rudkowsky et al. 2018) ja teemade modelleerimist (Qiang et al. 2017), saab ühtlasi olla aluseks tekstide populistlike omaduste automatiseeritud määratlemisele (vaata Dai).
- Meelestatuse analüüs on meetod, mis võimaldab analüüsida emotsioonidega seotud sõnade esinemissagedust ning seeläbi hinnata tekstide emotsionaalsuse taset (Young and Soroka 2012, Mohammad and Turney 2013).
- Teemade modelleerimine on juhendamata masinõppemeetod, mis võimaldab tekstidest tuvastada nendes esinevad teemad – tihedalt üksteisega seotud sõnade ja väljendite kogumid, mis moodustavad ühe semantilise terviku – ja analüüsida nende seoseid tekstide teiste omadustega (nt. teksti autor, allikas, aeg) (Blei and Lafferty 2009; Roberts et al. 2014).
- Eelnevaid meetodeid kasutades on võimalik luua poliitiliste tekstide automaatne klassifitseerimismudel, mis aitab määratleda iga uue teksti emotsionaalsuse või populismi taseme või kuulumise mõnda eelneva analüüsi põhjal määratletud Eesti poliitika võtmeteemasse.
Neid meetodeid kasutades on siinkohal piiritletud uurimisprobleemi kontekstis projekti eesmärgiks vastata järgmistele uurimisküsimustele:
- Kuidas ja millisel määral on populistlikud teemad sisenenud Eesti poliitilisse diskursusesse?
- Mis on Eesti puhul populistliku diskursuse sisu ja kuidas see erineb populismi üldisest määratlusest?
- Milline on olnud vastureaktsioon populistliku erakonna poliitikasse sisenemisele?
- Kuidas joonistuvad välja liberaalsed ja konservatiivsed teemad ning millised tegutsejad on olnud nende eestvedajad?
- Kuidas on muutunud poliitiliste institutsioonide ja tegutsejate diskursuse sisu ja omavahelised suhted?
- Kuidas on muutunud poliitilise diskursuse emotsionaalsuse ja polariseerituse tase?
Projekti kestuseks on planeeritud kolm aastat. Esimeste etappide hulka kuulub andmete kogumine ja esialgse korpuse koostamine. Projekti alguses luuakse projekti avalik kodulehekülg, mis hakkab sisaldama iganädalaselt uuendatud lühikesi ülevaateid projekti sisust (mida vastavalt võimalusele, vajadusele ja nõudlusele levitatakse ka eesti meedias), kuid ka analüüside detailsemaid tulemusi ja meetodite kirjeldusi. Pärast korpuse koostamist ja ette valmistamist teostatakse selle põhjal mainitud analüüsid välja toodud uurimisküsimustele vastamiseks. Projekti viimane aasta on ennekõike pühendatud analüüside tulemuste koondamisele populaarteaduslikku raamatusse Eesti poliitilise diskursuse lähiajaloost, mis peaks ilmuma enne 2023. aasta Riigikogu valimisi.
Tulemuste mõju
Projekt annab panuse eesti poliitilise eneseteadlikkuse kasvule ning sarnaselt juba olemas olevale ja üpriski viljakale eesti digitaalhumanitaariale aitab luua ja arendada eesti digitaal-sotsiaaliat. Luues tervikliku ja objektiivse pildi eesti poliitilise diskursuse arengust ja hetkeseisust, pakub projekt väärtusliku sisendi sellesse samasse valdkonda, mida ta uurib – eesti poliitilisse diskursusesse – ajal (projekti jooksul leiavad aset kolmed valimised), mil avalikkuse ja ajakirjanduse poolne nõudlus poliitiliste analüüside ja teemade vastu on suur.
Kasutatud kirjandus
Bickerton, C. ja Accetti, C.I., 2017. “Populism and technocracy”, raamatus Kaltwasser, C.R., Taggart, P.A., Espejo, P.O. ja Ostiguy, P. (toim.), The Oxford handbook of populism. Oxford University Press.
Blei, D. M., ja Lafferty, J. D. 2009. “Topic models”, raamatus Srivastava, A. ja Sahami, M. (toim.), Text Mining, lk. 71–93, Chapman and Hall/CRC.
Bornschier, S. 2018. “Populist success in Latin America and Western Europe: ideational and party-system-centered explanations”, raamatus Hawkins, K.A., Carlin, R.E., Littvay, L. ja Kaltwasser, C.R. (toim.), The ideational approach to populism: Concept, theory, and analysis. Routledge.
Carlin, R.E., Hawkins, K.A., Littvay, L., Mccoy, J. ja Klatwasser, R.C 2018. “Conclusion”, raamatus Hawkins, K.A., Carlin, R.E., Littvay, L. ja Kaltwasser, C.R. (toim.), The ideational approach to populism: Concept, theory, and analysis. Routledge.
Casal Bértoa, F. ja Enyedi, Z., 2016. „Party system closure and openness: Conceptualization, operationalization and validation“, Party politics, 22(3), lk. 265-277.
Dai, Y. “Measuring Populism in Context: A Supervised Approach with Word Embedding Models”, URL: https://wrdtp.ac.uk/wp-content/uploads/2018/09/Dai_paper_populism-2bj779b.pdf
Hawkins, K., Read, M. ja Pauwels, T., 2017. “Populism and its causes”, raamatus Kaltwasser, C.R., Taggart, P.A., Espejo, P.O. ja Ostiguy, P. (toim.). The Oxford handbook of populism. Oxford University Press.
Hawkins, K.A. ja Kaltwasser, C.R. 2018, “Introduction. The ideational approach”, raamatus Hawkins, K.A., Carlin, R.E., Littvay, L. ja Kaltwasser, C.R. (toim.), The ideational approach to populism: Concept, theory, and analysis. Routledge.
Kriesi, H., 2014. “The populist challenge”, West European Politics, 37(2), lk. 361-378.
Mikolov, T., Chen, K., Corrado, G. ja Dean, J., 2013. „Efficient estimation of word representations in vector space.“ arXiv preprint arXiv:1301.3781.
Mohammad, S. ja Turney, P. 2013. “Crowdsourcing a Word-Emotion Association Lexicon”, Computational Intelligence, 29 (3), lk. 436-465.
Mudde, C., 2017. “Populism: An Ideational Approach”, raamatus Kaltwasser, C.R., Taggart, P.A., Espejo, P.O. ja Ostiguy, P. (toim.) 2017, The Oxford handbook of populism, Oxford University Press.
Orasmaa, S., Petmanson, T., Tkachenko, A., Laur, S. ja Kaalep, H.-J. 2016. „EstNLTK – NLP Toolkit for Estonian“. Proceedings of the Tenth International Conference on Language Resources and Evaluation (LREC 2016). European Language Resources Association (ELRA).
Petsinis, V., 2019. „Identity Politics and Right-Wing Populism in Estonia: The Case of EKRE“, Nationalism and Ethnic Politics, 25(2), lk. 211-230.
Qiang, J., Chen, P., Wang, T. ja Wu, X., 2017. “Topic modeling over short texts by incorporating word embeddings”, Pacific-Asia Conference on Knowledge Discovery and Data Mining, lk. 363-374.
Reiljan, A. 2019. „Kes vihkab keda? Erakondade afektiivne polariseeritus Eestis 2019. aasta Riigikogu valimiste järel“, raamatus Mölder, M. 2019 (toim.), Riigikogu valimised 2019, Tartu Ülikooli kirjastus, lk. 19-38.
Roberts, M.E., Stewart, B.M., Tingley, D., Lucas, C., Leder‐Luis, J., Gadarian, S.K., Albertson, B. ja Rand, D.G., 2014. “Structural topic models for open‐ended survey responses”, American Journal of Political Science, 58(4), lk. 1064-1082.
Rudkowsky, E., Haselmayer, M., Wastian, M., Jenny, M., Emrich, Š. ja Sedlmair, M., 2018. “More than bags of words: Sentiment analysis with word embeddings”, Communication Methods and Measures, 12(2-3), lk. 140-157.
Silva, B.C. 2018. “Populist success: a qualitative comparative analysis”, raamatus Hawkins, K.A., Carlin, R.E., Littvay, L. ja Kaltwasser, C.R. (toim.), The ideational approach to populism: Concept, theory, and analysis. Routledge.
Young, L., ja Soroka, S. 2012. “Affective news: The automated coding of sentiment in political texts”, Political Communication, 29(2), lk. 205–231.
Foto: Kaupo Kalda, Riigikogu fotoarhiiv
