Kindlasti peamine küsimus, mis praegu kõigil on mõttes, on just see. Millise valitsuse Eesti nüüd siis saab?
Siin tasub meeles pidada seda kohtade matemaatikat, mis meil praegu riigikogus on, ning ka seda, mis poliitiliselt võrreldes 2019. aasta kevadega on muutunud. Etteruttavalt võib öelda, et muutunud on palju vähem, kui võiks ehk arvata ning kindlasti ei saa öelda, et koalitsioonivariante oleks rohkem kui pea kaks aastat tagasi.
Lisaks praegusele valitsusele (kui me ei hakka vähemusvalitsustest mõtlema) on võimalik veel EKRE ja Reformierakonna valitsus, Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus ja Reformierakonna, Sotside ja Isamaa valitsus. Nendest esimesel ilmselt võimalust realiseeruda ei ole ning ka teine on väga ebatõenäoline seni, kuni Keskerakonna esimehena jätkab Jüri Ratas. Raske on ette kujutada, kuidas Ratas ja Kallas samasse valitsusse mahuksid ning kindlasti ei ole nende kahe erakonna suhted viimase kahe aasta jooksul muutunud soojemaks.
2019. aasta valimiste järel oli valitsuse moodustamisel suur roll mängida Isamaal. Kui nad oleksid toona otsustanud Reformi ja Sotsidega leivad ühte kappi panna, siis Ratase teist valitsust moodustunud ei oleks. Ilmselt on see valik ka praegu neil laual. Kuid siin on kaks asja, mida meeles pidada. Ühelt poolt oleks see poliitiliselt või ideoloogiliselt veel raskem ja Isamaale potentsiaalselt kahjulikum valik, kui kaks aastat tagasi. Viimastel aastatel on nad üles ehitanud oma identiteeti selgelt konservatiivse erakonnana ning kahe liberaalse erakonna valitsusse toomine nulliks need üritused. Teisalt on aga nende positsioon praegu mõnevõrra nõrgem, kuna Isamaa siseopositsioon Parempoolsed on nende fraktsioonist ja Isamaa konservatiivsest identiteedist killu välja löönud.
Mis meil siis üle jääb? Raske öelda. Võib kuluda nädalaid enne, kui me uue valitsuse saame ning seni jätkab praegune. Kuskil kaugel selle protsessi lõpus võivad olla ka erakorralised valimised, kuid ainus erakond, kellele see praegu otseselt kasulik oleks, oleks Eesti 200. Kuid just selle pärast võivad seda varianti tegelikult toetada ka Reform ja Sotsid, kuna siis oleks neil võimalus üks liitlane endale riigikokku juurde saada ja vähemusest välja tulla.
Kuid ärgem unustagem ära ka seda, et nagu ka pärast valimisi, on ka praegu olemas tõenäosus, et uus valitsus, mis moodustatakse, koosneb Keskerakonnast, EKREst ja Isamaast. Kui ükski teine variant võimalik ei ole, siis realiseerub see, mis on võimalik.
