Kuigi üleriigiliselt on erakondade edetabeli tipus selgelt Reformierakond ning teist ja kolmandat kohta jagavad EKRE ja Keskerakond, on regiooniti erakondade toetus väga erinev. Kui lähtuda Riigikogu valimiste ringkondadest, siis näeme järgmist pilti.
Tallinna kolmest ringkonnast kahes on selge liider Reformierakond ning pärast Kaja Kallase valitsuse ametisse astumist on nende toetus eriti märkimisväärselt suurenenud Mustamäel ja Nõmmel (valimisringkond nr 3), kus see hetkel on ligi kaks korda suurem kui teisel kohal oleval Keskerakonnal. Kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital (valimisringkond nr 2), on Reformierakonna toetus viimastel nädalatel samuti natuke kosunud, kuid seal hoiavad nad Keskerakonna ees palju väiksemat edumaad.
Väljaspoole Tallinnat jäävatest valimisringkondadest, mida on üheksa, domineerib Reformierakond ainult kahes. Nende toetus on mäekõrgune ka Harju- ja Raplamaal (valimisringkond nr 4) ning Tartu linnas (valimisringkond nr 10). Niimoodi joonistub Reformierakonna toetusest nii Tallinnas kui ja ülejäänud Eestis välja regionaalse arengu ebavõrdsus. Reformierakonna toetajaid võib leida ennekõike rikkamate inimeste hulgas ning see peegeldub ka nende toetuse regionaalses jaotuses. Seal, kus jõukust on vähem – näiteks Tallinna sees Lasnamäel või Eesti maapiirkondades – ei ole neil ka laiaulatuslikumat kandepinda.
Valitsuse vahetumise järgselt on Reformierakond oma toetust suurendanud ka Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal (ringkond nr 5) ning vahe teisel kohal oleva EKREga on hetkel natuke enam kui 10%. Sama suur vahe EKREga on hetkel ka Lääne-Virumaal (ringkond nr 6), kuid mujal ei saaks öelda, et neil oleks selge edumaa. Järva- ja Viljandimaal (ringkond nr 8) käib väga tihe võitlus kõigi kolme suurema erakonna vahel, Jõgeva- ja Tartumaal (ringkond nr 9) on Reformierakond alates eelmise aasta sügisest märkimisväärselt toetust kaotanud ning viimastel nädalatel on seal teisel kohal olev EKRE neil vägagi tihedalt kannul olnud. Samuti käib tihe võitlus EKRE ja Reformierakonna vahel liidripositsiooni pärast ka Võru-, Valga- ja Põlvamaal (ringkond nr 11) ja Pärnumaal (ringkond nr 12).
Ida-Virumaa (ringkond nr 7) kuulub hetkel veel Keskerakonnale, kuigi siin on näha pärast valitsuse vahetumist väga huvitavaid dünaamikaid. Keskerakonna toetus on seal laias plaanis alates 2019. aasta sügisest langenud. Märtsi kuu jooksul kasvatas Keskerakond oma toetust natuke, kuid käesolevaks nädalaks on see taaskord langenud. Pärast uue valitsuse moodustamist sai ka siin Reformierakond hetkeks toetust märkimisväärselt juurde, kuid praeguseks on see uuesti langenud valitsuse moodustamise eelsele tasemele. Ning väga selgelt on näha, kuidas EKRE plaan oma organisatsioon Ida-Virumaal üles ehitada, on juba vilja kandnud. Nende toetus on tõusnud valimiskünnise piirilt eelmise aasta sügisel ligi 25%-ni praegu. Taoliste trendide jätkudes võime näha seda, kuidas EKRE hakkab tõsiselt Keskerakonna positsioone Ida-Virumaal ohustama.
Vaata täpsemalt erakondade toetuse kohta siit.
