Aasta lõpp on sobiv hetk vaadata natuke üldisema pilguga, mis ühe aasta jooksul erakondade reitingutes on muutunud. Kahe kõige dramaatilisema muutusena paistavad silma need samad kaks trendi, mis ka eelmistel nädalatel on välja joonistunud – eelistuseta valijate osakaalu märkimisväärne langus ja Eesti 200 toetuse kasv. Kui käesoleva aasta alguses oli Norstati reitingutes eelistuseta valijaid 28%, siis praeguseks on nende osakaal langenud alla 20%. Ning kui lõppev aasta algas Eesti 200 jaoks 7% toetusega, siis praeguseks on see kasvanud 16.5%-ni.
Ülejäänud erakondade suhtelises toetuses näeme, et koalitsioon on oma positsiooni hoidnud hästi, samas kui opositsiooni oma on nõrgenenud. Valitsuserakondade toetus on aasta lõikes püsinud praktiliselt muutumatu. Isamaa toetus oli aasta alguses ja on ka praegu natuke enam kui 6%, Keskerakonna toetus on püsinud 22% lähedal ja EKRE oma kuskil 14% ja 15% piirimail. Samal ajal on kahe opositsioonierakonna suhteline toetus langenud – Reformierakonna toetus oli aasta alguses 33.4% ja on praegu 28.8% ning Sotside toetus on langenud umbes 10%-lt 7.5%-ni. Kusjuures aasta viimastel kuudel on Isamaa oma positsiooni parandanud ning koos Sotside langeva toetusega on nende kahe reitingud praeguseks jõudnud üksteisele väga lähedale.
Mida aga peatselt algav aasta võiks meile tuua? Esmalt on väga tõenäoline, et Eesti 200 ei suuda oma toetust nii kõrgel tasemel hoida. Kui nad on praegu oma selja taha suutnud koguda ennekõike varasemalt eelistuseta valijaid, kes on praegu aktiveerunud, siis jääb alati oht, et nende eelistused hajuvad sama kiiresti, nagu nad praeguses poliitilises olukorras tekkisid. Samas annavad plaanitud abielureferendum (kui see peaks toimuma) ning kohalike omavalitsuste valimised Eesti 200-le võimaluse oma toetajaskonda kinnistada. Selles mõttes oleks abielu referendumi toimumine Eesti 200 jaoks võib-olla ehk isegi elulise tähtsusega.
Opositsioonierakondadele algab uus aasta kõigi eelduste kohaselt parlamendi töö halvamisega abielureferendumi ärahoidmise nimel. See võib neil õnnestuda, kuid samas ei pruugi nad sellest olukorrast lõppkokkuvõttes ikkagi võitjana väljuda. Riigikogu töö ummistamine selleks mitte ette nähtud viisidel koos valijaskonna otsustusõiguse või -võime eitamisega olukorras, kus väga valdav enamus valijaid toetab rahvahääletusi üleüldiselt ning osaleks ka plaanitud abieluteemalisel referendumil, on väga riskantne manööver. Kindlasti omab see mõju ka Sotside ja Reformierakonna reitingutele.
Viimaks võiks veel ühe märkimisväärse asjana, mis selle aasta jooksul on muutunud, välja tuua konkurentsi vene valijate häälte pärast. Keskerakonna toetus on vene valijate seas langenud juba alates riigikogu valimistest, samas näiteks selle aasta jooksul on EKRE väga tugevalt oma positsiooni vene valijaskonnas tugevdanud. Kui veel eelmise aasta lõpus oli EKRE toetus selles valijaskonna grupis kohati paari protsendi piires, siis möödunud aasta jooksul on see stabiilselt kasvanud ja praeguseks on see juba ligi 8%. Kindlasti pingestuvad Keskerakonna ja EKRE suhted taoliste dünaamikate jätkudes. Kui siia pilti lisada veel Eesti 200 ja Sotsid, kes samuti vene valijaskonna häälte pärast konkureerivad, siis on näha, et kohalikud valimised algava aasta sügisel tulevad mõnedes piirkondades vägagi pingelised.
