Erakondade reitingute kajastamine on viimasel ajal keskendunud ennekõike Eesti 200 toetuse kasvule, kuid see ei ole kõige olulisem muutus. Sellest tähelepanuväärsem on hoopis, et vähemalt Norstati reitingute kohaselt on hetkel valimiseelistusega kodanike osakaal umbes 80%. See tähendaks, et kui valimised peaksid toimuma praegu, siis peaks valimisaktiivsus olema kuskil 80%.
Eelmistel riigikogu valimistel oli see 63.7% ning kuigi see võib järgmisteks valimisteks kasvada, oleks absurdne oodata, et ta ligi 20% kõrgem oleks. Just selles mõttes on reitingute maastik praegu ilmselt üle kuumenenud. Liiga paljud valijad ütlevad, et neil on erakondlik eelistus olemas. Kui valimised peaksid reaalselt toimuma, siis oluline osa nendest “uutest” valijatest ilmselt valima ei läheks.
Eesti 200 kõrge toetus seostub sellega järgnevalt. On näha, et eriti viimase paari kuu jooksul on paralleelselt järsult langenud eelistuseta valijate osakaal ja tõusnud Eesti 200 toetus. See viitab sellele, et just Eesti 200 on kõige enam võitnud sellest ülekuumenemisest reitingute maastikul. Tundub, et nad on enda selja taha suutnud koguda teistest erakondadest rohkem selliseid valijaid, kellel muidu erakondlik eelistus puudub.
Selle tulemusena on Eesti 200 toetus praegu ehk natuke üle hinnatud ning kui praegu peaksid valimised reaalselt toimuma, siis nende häältesaak nii kõrge ei oleks. Oma toetuse suudavad nad kindlustada ennekõike siis, kui hakkavad teistelt erakondadelt toetust ära võtma.
Pikemalt praeguse olukorra kohta reitingute maastikul võid lugeda siit.
